Pilt Postimehe loo juurest, autor Hendrik Alla

Sekundi müügihind teles on kõvasti langenud ja telekanalid panustavad volüümile. Uus seadus kõrvaldab viimasedki piirid.

Täna ei pidanud ilmselt ükski telekanal seadustest niigi kinni ja tõlgendas neid suvaliselt. Uudisest: “Samas säilib keskne tarbijakaitseline nõue, et reklaami ja otsepakkumise maht ei tohi olla suurem kui 12 minutit tunnis.” Millal teie viimati vaid 12 minutit tunnis reklaami nägite? TV6-s ilmselt. Küllap tõlgendatakse seda mingil kavalal moel. Näiteks, et 12 minutit ühe saate ajal, sinna alla ei käi sponsorreklaam, telekanali oma saadete reklaam ja see reklaamplokk, mis on enne vastava saate algust.

Minu arust on reklaami maht teles juba täna nii suur, et peletab vaatajaid. Kui see nüüd veel legaalselt vabaks lastakse, siis algab veelgi agressiivsem infohankel internetti kolimine, filmide download ning tasuliste reklaamivabade kanalite hiilgeaeg.

See seadus ma arvan lööb pikas perspektiivis kõige valusamalt just telekanaleid endid. Kui nad lobistaks täna riigis läbi hoopis vastupidise seaduse, et reklaami tohiks vähem näidata, siis tõuseks sekundi hind, tiheneks konkurents, suureneks vaatajate arv jne. Reklaamisekundi hinda ei saa ju täna tõsta peamiselt selle pärast, et teised müüvad odavamalt. Kokku ei saa ka leppida, sest vaadake mis leivameestega tehakse. Ja nii minnaksegi odava sekundi teed.

Mulle kui reklaami müüjale see muidugi finantsiliselt lühiperspektiivis meeldib, kuna sel sügisel ilmselt telesekundi hind ei tõuse, reklaamikanal on tõhus. Küllap teen lähikuudel mõned kenad TV kampaaniad. Õhtusest telekavaatamisest paraku siiski viimasel ajal midagi mõnusat välja ei tule.

See graafik jutustab enda eest. Sama juttu vedi teise nurga alt räägib ka Karl Pae firmast Google.

Ärisuve on veel alles vaid kaks nädalat, seepärast ma hetkel pikemalt ei kirjuta vaid hoopis vihun tööd teha.

Esimest korda ajab Apple salatsemine mind päriselt närvi. See kui nad ei ütle mulle mis täpselt mu iPhones toimub, on OK, niikaua kui ma neid usaldan. Kui nad ei ütle mis tootega nad kuu aja pärast välja tuelvad – jälle OK. Olen põnevil ja ootan üllatust, kui see tuleb siis ostan.

iAd on aga “hoopis teine pallimäng”. See on turundustegevuse tööriist, kus etteplaneerimine on ainus võimalus. Kui ma tahaks seda kanalit kasutada, siis peaksin juba praegu esimesi reklaame ette valmistama või vähemalt läbi mõtlema. Hinnapoliitika ja levi peaks olema võimalik koheselt välja uurida, nagu ka kanali demograafilised andmed ja paljud muud andmed, et saaksin prognoosida kontakti hinda mind huvitavas sihtrühmas või vähemalt üldse midagi sihtida.

Apple muidugi ei avalda mida nii asjassepuutuvat.

Öeldi vaid kaks numbrit. Avakampaania maksab iAdis miinimum kümme miljonit dollarit ja edaspidi kampaaniad miinimum miljon dollarit. Mis selle eest saab, ei ole teada, ilmselt tuleb täiendava info jaoks ülekanne teha.

Just reklaam oligi puudu tootes, kus on teada inimese asukoht ja see mis ta teeb. Täna teavad inimese asukohta ainult mobiilioperaatorid, kuid nemad ei ole reklaami edastamisest huvitunud, kuna… no ma ei teagi miks. Ei taha ja kõik. iPhonede kasutajad saavad nüüd reklaame vaatama hakata suvest. Ilusaid, asukohapõhiseid reklaame. Ma muidugi loodan, et ikka Eestile ka see reklaamiasi laieneb.

Apple iAd pakub reklaami programmide sisse. Appside arendajad saavad teha programme, kus on reklaami aken ning teenivad nii raha, Apple müüb ja võtab vahendust. See peaks tasuta programmide levikule kenasti hoogu andma, kuna on täiendav võimalus kuidas nendega teenida.

Ma oletan, et Apple läheb sama teed mis Google, et ei paku meediaagentuuridele allahindluseid vaid iga reklaamija saab veebiliidesest reklaame üles laadida ja ilmuma panna. Demost paistis, et reklaamid on päris keerukad, kuid juurde öeldi, et tavaline HTML5. Igatahes võis sinna videostriimi lisada.

Mõned mõtted ja pidepunktid Steve esinemisest:
- Inimesed veedavad oma aja iPhones appside sees. Seal ei ole otimootoreid käepärast, inimesed otsivadki infot vastavatest appsidest ja see on reklaami koht.
- iPhone kasutaja veedab telefonis keskmiselt veidi üle 30 minuti päevas. Neile võiks reklaami näidata iga 3 minutit tagant, pakkus Steve.
- Lähiajal näeb iAd reklaame 100 miljonit mobiilset seadet.
- Reklaamid saavad olema interaktiivsed, sellised, kus saad enamise actionitest teha ära reklaami sees, nn “bänneri peal”, kui analoogiaid tuua.
- Reklaamide müügi ja hostinguga tegeleb Apple ise.
- Appside autorid saavad reklaami hinnast 60% omale.
- Reklaamid võivad kasutada sinu asukohainfot ja kaardirakendusi, et sind tarbima juhatada.
- Kui toodet saab osta Applest, näiteks appsid, muusika, e-raamatud jne, siis saab seda osta reklaami seest ilma AppStore minemata.

Great stuff, kui Steve sõnu kasutada.

Minuarust on seal paar olulist ja märgilist pisiasja.

Esiteks pealkiri ja sisu, mis ennustavad prindi kadumist. Või õiegmini tunnistavad. Nõustun murrangu prognoosiga 2015, ehkki arvan, et minu ja mu tuttavate inforuumis juhtub oluliselt varem.

Teiseks ilus lause: “Lähiaastatel on Rõtovi hinnangul edukas reklaamija see, kes loeb klikkide asemel raha.” Indeed! See on nii uskumatu et ma kuulen veel kedagi peale enda ja teiste internetiturundajate seda ütlemas. Õige! See on nii õige

Ja kolmandaks avastasin selle uudise juures, et ÄP on võtnud kasutusele inimloetavad URLid! http://www.ap3.ee/article/2010/03/18/Aripaeva_peadirektor_ajaleht_kui_vandaga_grammofon. Lahe! Tõsi, nad veel ei ole avastanud, et Google võtab allkriipsu sõna osana ja otsitava tulemuse saavutamiseks peaks olema seal miinusmärgid sõnade vahel, aga see samm iseenesest juba näitab, et kuskil on mingi plaan. Mingi suund loogika poole.

Kui kirjastuse juht nii välja ütleb, siis ilmselt on ta taustal seda tunnistanud endale juba mõnda aega ja ilmselt ka ärilisi samme astunud kuhugi suunda, mingit uut mõtet mõlgutanud.

Olen ja jään Äripäeva fänniks, ootan kaasnevat põnevusega. Edu neile!

Google pakub oma reklaamikeskkonnas reklaami maksa-kliki-eest põhimõttel, mida on võimalik sihtida just antud temaatikast huvitunud inimestele. Veebipartner aitab firmadel valida Google keskkonnas just neile vajaliku sihtrühma ja seadistada reklaam maksimaalse kasumlikkusega.

A Veebipartner nõustab ja aitab Eesti firmasid, kes soovivad AdWordsi reklaamivõrgustikku kasutada. Kõigile esmastele tellijatele pakub Google kingiks 30 euro eest reklaamiklikke oma AdWords võrgustikus. Tasuta reklaamipaketi kätte saamiseks tuleb registreeruda Veebipartneri kodulehel.

A Veebipartner OÜ on 2008 aastal asutatud veebiturunduse ettevõte, mis kuulub Eesti eraisikutele.

http://veebipartner.ee/

Kui pakkumine mis sinna saadetakse, on suunatud pigem firmale, siis on see lubatud, kuna kontakteerutakse firmaga. Kui aga on pakkumine suunatud pigem eraisikule, siis on tegemist spämmiga, kuna füüsilistelt isikutelt tuleb eelnevalt luba küsida, enne kui neile kiri saata.

Seni on spämmivaidlustes blogide kommentaariumides vaieldud asja üle mustvalgelt, et kas aadress on firma või eraisiku oma. Aga sel ei ole ju tõesti tähtsust – oluline on hoopis, et kellega räägitakse.

Suurem ülevaade e-mailindusega seotud juriidikast ilmub juba märtsis Äripäeva Turunduskäsiraamatus. Olen selle peatoimetaja ja ei ole volitatud siin blogis ette asju avaldama, kuid tundsin, et pean seda mõtet jagama. Arvisto & Koch team lahkab käsiraamatus kaasautoritena juriidilisi küsimusi.

Kaardista oma kodulehe vajadused. Mõtle läbi kellele ja mida sa öelda tahad.

Siis vali WordPress.

Kui sinu kodulehe looja ütleb, et sinu esitatud vajaduste jaoks WordPress ei sobi, siis küsi miks. Kui mõni põhjendus puudutab kasvõi ühte minu siin allpool väljatoodud müütidest, siis vaheta veebifirmat. On selge, et veebifirmal puudub endal WordPressi kogemus ning ta soovib pakkuda mõnda endale mugavamat lahendust. Võib olla, et see temale mugavam lahendus tema kätes ka esmapilgul parema tulemuse toob, kuid firma on siit alates seotud ja ei saa hiljem soovi korral päevapealt veebifirmat vahetada.

Kui põhjendused on midagi muud ja kõlavad usutavalt, siis vali mootoriks Joomla.

Kui veebifirma väidab ka nüüd, et see mootor ei vasta vajadustele, siis telli mõnest konsultatsioonifirmast oma kodulehe vajaduste kaardistamine koos spetsifikatsioonidega ning IT-hanke paberite ettevalmistamisega. Ilmselt on su nõudmised nii keerulised, et vajavadki suuremat tarvaraprojekti ja korralikku hankeprotsessi.

Eksitavad müüdid WordPressi kohta.

Worpress on blogitarkvara ja sobib vaid blogi pidamiseks. See on vale.

WordPress on väga võimas sisuhaldustarkvara mis rahuldab 90% tänapäevaste veebilehtede vajadused. Ja ta on sisuliselt standard.

WordPressil ei ole erinevate keelte tuge. See on vale.

Ma ei kujuta ette kes kuri inimene sellise laimu lahti lasi, kuid sellest rääkija ei ole kindlasti tarkvaraga kursis ja vaid kordab kuuldud linnalegendi. WordPressil on väga hea erinevate keelte tugi, sellega on loodud palju mitmekeelseid lehti ja WordPressis erikeelse sisu haldamine on väga mugav. Mugavam kui paljudes teistes levinud tarkvarades.

WordPressile on keeruline kujunduspõhja (CSS-i) luua. See on vale.

Kujunduspõhja loomine CSS-i valdajale ei ole WordPressis kuidagi keerulisem kui kuskil mujal. WordPressile, vastupidi, on see ilmselt lihtsam, kuna internetis on liikumas juba varem valmis tehtud tasuta taustu ja kodulehte luues saab mõne varemloodu lihtsalt aluseks võtta.

WordPress ei toeta analüütikaprogramme. See on vale.

See müüt on alguse saanud neist, kes ajavad segi WordPress tarkvara ja WordPress.com blogikeskkonna, mis tõepoolest pakub kasutajale enda analüütikaprogrammi kasutamist ja taha võimaldada Google Analyticsi kasutamist. Aga see ei puutu kuidagi meie kodulehe tegemise temaatikasse.

WordPress on kodulehe hilisemale haldajale keeruline. See on vale.

See on isegi suurim vale senistest, kuna sellise jutu peale ei ole võimalik tulla juhusliku eksituse teel, see peab olema planeeritud laim. WordPress on kõige mõnusama ja lihtsama haldusliidesega programm millega ma üldse kunagi kokku olen puutunud. Sama räägivad kliendid.

Peale nende viie väga tõsise valesüüdistuse ei ole ma rohkem laimu kuulnud. Igaüks neist süüdistustest, kui ta tõele vastaks, oleks piisav põhjust WordPressi mitte kasutada. Õnneks on tegelikkus teisiti.

Kirjutavad, et nüüd hakkab saama 50k trahvi ja tegelikult ma seda uudist tahtsingi kommenteerida. Kirjutan siia mõned mõtted suvalises järjekorras:

* Väga hea! Kui keegi ikka eksib reeglite vastu, siis firmale 50k virutada on mõistlik. Siis teab, et enam ei tee. Esimene kord võiks olla hoiatus, siis 10, siis 20 ja kui ikka ei tönka, siis 50 000 krooni on igati õpetlik.

* Nagu meie kodumaale kombeks, põrutatakse nõusolekutega ikka kohe üle võlli – inimene peab ise täislausega kirjutama, et tahab maili saada. Eeltäidetud kastike ei sobi. Isver… kuni selle kohani oli jutt mõistlik, aga hops ja mõistus läinud. Aga kas copy-pastega tohib? Aga kas nii tohib, et koht on täitmata ja kui linnukesel klikib, siis alles koht täitub tekstiga? Kas teksti peab kirjutama tähthaaval või võib selle valida rippmenüüst? Oh-oh.

* Väga oluline spämmi reguleerimisel on ka teine pool, millest veel üldse ei ole räägitud – saatjate õigused. Kui ma olen oma kliendilt saanud selle omakäelise soovi minult kirju saada, siis kuidas tagada, et tema süsteemioperaator omavoliliselt minu kirju ei kõrvalda? On avalik saladus, et paljud (näiteks hot.ee) serverihaldajad on seadnud oma mailikontode kasutajatele e-mailide saatmisele automaatsed tehnilised piirangud. Kui firma on e-maili avaliku teenuse pakkuja, siis kindlasti peaks seadus ka tema kohustusi reguleerima ja kui minu kliendid on oma nõusoleku andnud ja tema lihtsalt e-maili vahelt välja nopib, siis 50 000 kooliraha võiks olla ootamas.

* Kuidas tagada, et see 50 000 jõuab riigikassasse ka välismaistelt spämmijatelt? Kui seda ei reguleerita, siis küll juba meie kodumaised nutikad poisid omale välismaale spämmiserverid teevad. Saagem aru, et maailm on väiksem kui enne internetti ja eestikeelne spämm ei pruugi alati eestist tulla. Ütlevad, et “põle teind”. Sel juhul on see 50 000 ainult ausate spämmijate karistamiseks sobiv, ebaausatega peab edaspidigi jumal tegelema.

* Spämmist rääkimine on natuke käest ära läinud, nagu paljude moedogmaatikatega. Mulle meenub kunagi ammu, kui ma kuulusin ühte parteisse, siis oli seal mingil hetkel jutuks kergete narkootikumide legaliseerimine. Esineja seisukoht oli, et see on võimatu, kuna partei programmis on juttu narkokuritegude karistuste karmistamisest. Esineja ei saanud umbes tunnise arutelu lõpuni aru, et need kaks asja ei välista teineteist. Spämmiga on tänapäeval nagu sama. Ei saada aru, et korralikult reguleeritud ja nõustumispõhine spämm on hea ja tervislik ja ei tekita sõltuvust, ei purusta perekondi. Lihtsam on lõplikult ära keelata.